Mis on seltskonnatants?

Nii Euroopas kui ka Eesti rahvakultuuris, on märgata sajandi esimeste aastakümnete seltskonnatantsude kujunemist rahvatantsust. XX sajandi alguseks said Eesti külaelus populaarseks sellised paaristantsud nagu polka, valss, krakovjakk, reilender, padespann jt. Need aastakümned tõid kaasa ka hulga uusi seltskonnatantse nagu padegras, padikaater, aissa, minjoon, padipadinöör jt.,kuid suurema osa nimetatuist eluiga jäi lühikeseks.

20.-30.aastatel tulid foks, tango, tšarleston, boston, simmi jt. Peale sõda jäid populaarseks neist vaid foks ja tango ja seda tänapäevani. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks: 

Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. Ladina-Ameerika tantse on samuti viis: samba, tša-tša-tša, rumba, paso doble ja dzaiv. (Vikipeedia)

Samal ajal vallutasid Ameerikat pigem rock´n rolli vormid, jitteburg, lindy hop, millest tekkisid uued stiilid East Coast Swing, West coast Swing, veel hiljem modern Jive (Ceroc ja Le´roc)

Tänapäeval on seltskonnatantsud ikka jätkuvalt edasi arenemas. Viimase 10 aastat on populaarsust kogumas argentiina tango. Veel hilisemad tuuled toovad rohkesti kariibimere tantse: salsa, merengue, bachata, son, reggeton, kuuba cha cha jpt.

(wiki)

Informatsiooni Corazon Latino Club'i seltskonnatantsude tundide ja hindade kohta leiate siit.